Oli hommik, kell oli saanud 12.
Öösel.
Pidevalt hiilival sammul asusin lähemale maja poole, kus see olid kaks inimest, kaks tavalist kodanikku.
Minu isand käskis nad minul tappa.Lihtsalt üks vanem naisterahvas ja üks keskeas mees, toas.
Peas keerlesid mõtted, miks ja kelle vastu nad midagi teinud olid.
Kuid minu iseloom sai endast võitu, võtsin seljast enda ammu ja jäin ootama heki taha.
Varsti lahku daam köögist ja läks magamistuppa, seda järeldasin varjude liikumisest seinal ja tulede kustumisest.
Nüüd oli minu aeg tegutseda.
Avasin vaikselt akna, kuhu olin enne ühe väikese asja vahele jätnud, et aken ei sulguks.Sisenesin ruumi ja istusin naise kõrvale, lugesin oma palve ja
Korraga avati uks.
No comments:
Post a Comment