Varjusõdalased.

Kell oli 3 hommikul, kui ühe maniakaalse äratuskella tirina peale üles ärkasin.Pidin peaaegu vanduma hakkama, sest keegi jube vaimukas persoon oli selle mulle meeldivalt vara tirisema pannud.Läksin alla korrusele vetsu.
Kuid vetsus juba oli keegi.Keegi võõras.Ta väitis et, meil on kiire ja me peame minema.  Kuhu?
Ta ei söandanud öelda.Andis mulle ainult ühe musta kapuutsiga manti, mis oli väga pikk ja varjas terve mu keha ja näo, ma läksin koos tundmatuga otse õue, seljas ainult see kuub.
Mees andis mulle relva.

Ja sellest ajast peale polnud mu elu enam kunagi see mis ta enne oli.

Päeva kokkuvõte 17/12/2011

Koolis oli vähe tunde ja suutsin õigel ajal üles ärgata.

Koju minnes igavuspisik sees.

Sõin ära paki pelmeene ja terve paki estrellasid ja 1 BARNI

Wow life is good.

Luulekogu part 1

Mõtlesin et lisan siia esimese nö glimpse of future.Samuti luban iga päev blogida.

Tuul


Tuul
Üksi, seina juures
Varitseb
Vaikselt
Nagu kuri hunt.

Kuid ei hammusta
Kuna on viisakas.

Tuul
Kuri iseenda üle
vihane ja vilistab
On täna tujukas meil.

Tuul
Sahiseb ja müriseb
su üle
Kuid ei kahjusta
Sind.

Jäädavalt su mõtetele
Tuulekene sahistab.

Tervist

Well hello world